Õppeaasta lasteaias kestab 1. september 31. augustini (suvekuudel toimub õpitu kinnistamine).

Õppekasvatustöö planeeritakse nädalate lõikes. Õpetaja ei ole surutud tegevuste läbiviimisel raamidesse, kuid jälgib, et kõik planeeritu saaks läbi võetud. Õpetajat abistab õpetaja assistent ja/või õpetaja abi, uue nimetusega abiõpetaja.

Õppekasvatustegevuse läbiviimine toimub nädalaplaani või projektiplaani alusel. Õppetöö analüüs kajastub rühmapäevikus e-keskkonnas Eliis. Planeerimine toimub lapsekeskselt, ainevaldkondi lõimides.

Õppekasvatustöö eesmärgid õppeaastal 2025-2026 Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke:

Õppeaasta teema: ÕUES ÕPI ÕHINAGA, SIIS TERVIS TULEB TUHINAGA, OLED TÄISKASVANU VÕI LAPS, LIIKUDES SUL KASVAB JAKS

  • Lapse tervis on toetatud erinevate liikumist nõudvate tegevuste ja vahetu kogemuse kaudu õuesõppes
  • Laste õuetegevused on muudetud mängulisemaks, kus iga nädal saavad lapsed uue mängu omandamise võrra rikkamaks
  • Oleme maailmahoidjate mõtteviisiga
  • Kaasame aktiivsemalt koostööle meie partnereid valla koolidest, eakate kodudest ja mujalt valla allasutustest.

Õppekasvatustöö põhimõtted Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke:

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine
  • lapse tervisevajaduse hoidmine ja edendamine ning liikumise rahuldamine
  • lapse loovuse toetamine
  • mängu kaudu õppimine
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
  • lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine
  • kodu ja lasteasutuse koostöö
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine

Kogu lasteaia personal peab oluliseks kujundada järgmisi väärtusi:

  • hoolivus
  • looduse, keskkonna ja kodumaa armastamine
  • sallivus
  • loovus
  • tervis
  • sõprus
  • turvalisus
  • koostöö

Õppe- ja kasvatusprotsessi ülesehitamise aluseks on

  • Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, hoiakutes, oskustes jms, ning nende vahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu;
  • Õppekasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetavad keskkonna loojad;
  • Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima;
  • Õppekasvatutegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
    * kavandada oma tegevust, teha valikuid
    * teostada uusi varasemate kogemustele tuginevaid tegevusi
    * omandatud uusi kogemusi ja tegevusi
    * arutleda omandatud ja oskuste üle
    * hinnata oma tegevuse tulemuslikkust
    * tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime kaotusega